Sotaputa

Kell on 22.41. Kuupäevaks 20 detsember. Käisin natuke aega tagasi ujumas. Lihtsalt ulpisin ja nautisin , vaatasin kuidas vesiämblikud vee peal jooksevad:D Ma lihtsalt ei suuda uskuda, et see on reaalsus. Alles ma ju vaatasin neid pilte ja üritasin kokku panna pilti sellest kohast. Minu arust on siin ilusam, kui see pilt, mille enne maalisin. Eks see tule sellest tundest, enne oli ettekujutus vaene, üksnes silmadega loodud.

Sellel kohal on eriline rahu, sama hea on olla nagu siis, kui olin kuskil jõetagusel teel Kuimetsas. Sellega ei taha ma öelda, et jäängi siia, aga lihtsalt mulle meeldib siinne energia :)

Hetkel ma isegi käitun veidralt, endale tavaliselt, kuid peaks seltskondlikum olema, aga hetkel lihtsalt naudin seda rahu, sest Eestis jäi sellest vajaka :D Aga küll ma ka integreerun:D

Räägin siis siinsest elust natuke ja üritan alustada algusest, sest olen laisk olnud ja mitte kirjutanud.

Jõudsin siia siis päev hiljem, kui oleks pidanud ehk siis 10. detsembri õhtul. Kirjutasin, et vastuvõtt oli soe:) Ma isegi enam mäleta, mis päeval ma mida teinud olen, räägin siis mitte kronoloogilises järjekorras, vahet vist erilist pole :D

Siin hotellis töötab hetkel koos Jana ja Mardiga (Adelante omanikud) 8 eestlast: mina, Marko, Rita, Liis, Margit, Kaspar. Mina sain siis baari tööle. Veel töötavad baaris Margit ja Kaspar. Margit on siin olnud ... ma täpselt ei teagi kui kaua:D Alla 8 kuu, aga mitte palju alla. Kaspar on siin olnud kohe kohe 2 kuud. Liis töötab köögis, tema staažiks on 8 kuud. Köögis töötab ka Rita, kes on siin veetnud 2 aastat ja ei kavatse nii pea minema minna :D Marko on uus n-ö peakokk, tema tuli 3 nädalat ja natuke rohkem tagasi. Markoga oli alguses kohe kuidagi kerge suhelda, eks mõlemad uued ja seetõttu. Ja meil mõlemal on hirmus huvi näha Costa Rical pakutavat, seega oleme paar jalutuskäiku teinud, leidmaks midagi huvitavat :) Staffi kohta oleks veel kirjutada, nad on üpris kirevad sellid ja neid juba kuulama jäädes on pidevalt muie näol :D

Räägin siis oma tööst. Minu tavatööpäev näeb välja järgmiselt: Kella 9 ajal kooberdan alla, avan tabalukkudest sellised rauast võred ja panen nad konksude külge õhku rippuma. Panen pilte, siis saate aru, mis võredest ma räägin:D Siis vaatan, et kõik oleks puhas ja korras leti taga ja viin prügi välja. Tähtis on kindlasti ka kirjutada, et ventilaatorid panen sisse:D Siin on need igas toas ja mõistetaval põhjusel :D Olgu, see polnud tähtis, aga siiski, mul on kirjutamise tuju :D Siis asun lilleõisi pühkima, sellest pean veel pilti tegema, milline lillemeri vahel all on. Aga seda teha on lahe, mõtlen, et teie roogite lund ja mina pühin lilleõisi kokku :D Ühel hetkel ilmub alla ka köögitööline, siis riburadapidi ka ülejäänud staff. Kõik tulevad alla ja hakkavad kokkama. Siin on isegi kaerahelbeid, nii et ma ei pea pudrusöömist unustama, kuigi siin ma ei söö ainult putru:D Avastasin omleti jälle, aga siin see tuleb palju huvitavama maitsega, panen juurde igasugu manti.Nt erinevaid köögivilju, ananassi, maitseaineid, oleneb, mida stafikapis leidub. Otsustasin siin söögitegemist õppida natuke, sest mind jõhkralt huvitab, mida igasuguste juurikate, maitseainete ja nt avokaadoga teha saab :D Marko lubas tunde anda, jään parimat lootma :D Edasi kulgeb päev nii nagu rahvast on. Praegu peaks meil kõrghooaeg olema ja ilm ainult ilus, aga mis meil on? Vihm, vihm ja siiani madalhooaeg. Turiste liigub vähe. Eriti kuri on selle peale Mart, kes päeva jooksul mitu korda ilmaga „räägib“ :D Kuid loodame parimat, neljapäeval saabub esimene eestlaste 6-liikmeline grupp. Neid eestlasi peaks veel ja veel tulema, ehk jõuavad siia, sest lume tõttu on see lennuliiklus ju puha tagurpidi, sain tunda:D

Jõule pühitseme me ka:) Lubati seapraadi, hapukapsast ja jõulukooki:) Jõuluõhtul riputame sildi välja, et meil jõulupidu ja siis väliskülalised peaks eemale hoidma:D Eestlased , kes siin, võtavad koos meiega jõule vastu:) Jõulusöögi pidid tegema Jana ja Mart ja ma ei jõua ära oodata, sest mina kui söödik ei ütle iial korralikust eesti toidust ära :D Ma vist ei ütle üldse toidust ära, aga see selleks :D

Uusaasta pidu tuleb ka, ma ei teagi, kas olen tööl või mitte, vist ei ole.

Olin tööl eelmise peo ajal, meil oli maskipidu. Mina kriitseldasin midagi näkku, mõned olid usinad ja tegid maskid ja meie Jana kandis peas väikse tydruku trikood:D Selline litritega ja kääre näinud oli teine :D Järgmisel päeval pani Rita Facebookis oma kontole üles, et töötame kohas , kus boss käib ringi trussikud peas :D Võib olla on teilegi naljakas:D Üldiselt võttiski ainult staff maskeraadist osa, külalised olid üldiselt ilma maskideta. On jobud, just just!:D Rahvast ei olnud vist õnneks nii palju, kui siin olnud on, õnneks seepärast, et olin baaris olnud ainult paar päeva, oli selline mõnus tööpäev, ei pidanud pilbasteks jooksma ennast ja sai harjuda. Siin on tõesti naljakas olla, ticod(ehk kohalikud mehed, naised on ticad) puurivad silmadega ikka üpris agressiivselt:D Vaatavad sügavale silma, nende jaoks on heledad silmad nagu mingi jumaldamise objekt:D Oligi tüüpe, kes peo ajal ei liikunudki leti äärest , vaid vaatasid üksisilmi, iga kord kui sinna poole juhtusin vaatama, olid nende silmad ikka minu silmas:D Komplimente saab ka siin kuhjaga:D Neid sellisi meelitajaid ja ilalõugu nimetatakse siin Adelantes NILPSIDEKS. Neid pidi siin jaguma:D Nii see pidu siis kulgeski:)

Töökorraldusest siis veel nii palju, et esmaspäeviti kell 10 hommikul on staffi koosolek, iga teine esmaspäev on baari üldpuhastus ja igal pühapäeval peab põrandad ära pesema. Rohkem tarka vist veel öelda pole :)

Räägin veel natuke üldist selle koha kohta. Kirjutan võib olla segaselt, sest loetlen üles kõik ebaloogilises järjekorras, täpselt nii nagu pähe tuleb hetkel. Nagu ütlesin siis siin sajab praegu palju, kui tulin, siis mõni päev oli ilus ja kuiv. Aga siis ei jõudnud ma end väga liigutada, algus siin oli üldse karm mulle, liigne palavus ikka :D Kuid sellegipoolest on siin alati meganiiske. Mul pole iial selliseid lokke olnud nagu siin. Sirgendaja on siin suht mõttetu ja mu föön ka, kuna see puhub ainult poolel võimsusel kuumust. Üldjuhul ma olen siin siis täielik lokk:D Jep, see ei meeldi mulle, aga nüüd, kui nädal möödas, olen sellega juba leppinud:D Ühtegi täiesti kuiva paberilehte siin katsuda ei saa, kõik on kuidagi pehme ja niiske. Siin üldse laguneb kõik kiirelt selle niiskuse tõttu, eriti puit :D Avastasime, et päike pleegitab riiete värvi ka suht kiirelt :D Ja üldse peavad riided vähem vastu :D Riided kuivavad üksnes päikse käes, varjus on neid suht mõttetu kuivatada:D Mul on vähe juukseid, kui nende kuivamine võtab siin 2 korda kauem, kui Eestis :D

Hinnad? Costa Rica on suht kallis. Hindu võib võrrelda Eestiga. Riided on vast odavamad, aga nende kvaliteet annab ka ikka soovida, tegelesin pool tundi oma siit ostetud rõivaste korrigeerimisega:D Tundub, et õmblejad niite ei eemalda:D Tomat on siin kallid ja juust:D Väga odavad on banaand ja veel mõned kohalikud puuviljad, tegelikult halb aeg veel hindadest rääkida, olen korra toidupoes käinud, ja siis ma otsisin ka dušigeeli :D Panama piiri peal pidi odav kaup olema. Näiteks saab sealt rummi osta vähem kui 30 kr liiter:) Kanepi gramm on ka siin alla 30 krooni. Sellistest asjadest miskipärast räägitakse :D Aga Anul Equadoris on kindlasti enamik asju poole soodsamad, kui mitte rohkem:D

Räägin sellest, mis head ma looduses näinud olen. Palju banaanipuid!:D Banaane, mis polnud banaanid, maitsesime ka:D Jubedad olid, kibedad ja panid huuled kipitama ja tegid suu paksuks:D Need pold valmis vist :D Päris kindlasti, aga kuna me küündisime neid võtma, siis pidime ju suhu ka toppima :D Ma ei mäleta, mis selle vilja nimi tegelikult oli:D Banaane olen palju näinud, aga need on veel toored, varsti loodame neid valmis banaane kohata ja mekkida:D Megaväiksed on nad küll :D

Kookoseid on siin metsikult, igas mõõdus:D Maitsesin kookosepiima, mm ei olnud midagi head :D Võib olla oli see ka toores:D Mart käib laime vahel varastamas, mis pole tegelikult laimid, kui nad valmis saavad, siis on pealt sellised koledad krobelised ja roheka ja pruuni värvusega, aga seest on oranzid(arvuti ei lase katust panna:D). Need nimelt on vist mandariinid, aga nad on palju hapumad, aga mulle maitsevad:D Paneme siin pea iga joogi sisse selle viilu. Ma joon vett sellega palju. Ja selle vilja mahla kasutatakse palju toitudes. Maitseelamusi on mul siin jagunud, siin palju vürtsi ja maitset, mida ma jumaldanJ Seepärast otsustasingi, et õpin siin nende kõrvalt natuke ja olen eestis parem kokk:) Kelle jaoks parem, kelle jaoks halvem :D

Kaldun teemast hetkeks kõrvale, sest mu käsi peatus meeletul kupul mu käel:D Jälle on keegi mind hammustanud, olen hetkel päriselt nagu türannosaurus, Ronan uuris, et mis moodi ma saan olla türannosaurus, aga no saan:D Nahk on kohati nagu tühermaastik:D Ja seda kõike tekitavad väga väiksed elukad. Ühed on isegi lennuvõimetud, liivakärbsed vms, neid kutsutakse ka lendavateks lõugadeks. Kuigi nad ise ei suuda lennata, siis tuul kannab nad sinuni, nemad aga kohe hammustavad :D Tore eks:D

Kui juba elukate peale jutt läks, siis räägin, keda ma sii kohanud olen:D Ilusaid liblikaid, kui veel mitte neid megasuuri, kellest Marko mulle rääkis:D Koolibrid, tuukaneid, mingeid raisakotkaid, kes alati ilmuvad välja, kui minna basseini öörde peesitama. Küllap ma siis haisen või näen välja nagu laip :D Krabisid nägime ookeani ääres, mõned olid pirakad:D Ühel päeval tahtsime papagoisid otsima minna, Mart rääkis, et siin on üle meetri pikad, koos sabaga siis. Ja no seda ime asja tahan mina näha! Ahvid leidsime ka üles, see oli naljakas. Käisime ja käisime keset dzunglit ja ei midagi. Järsku hakkas puude sahin ja häälitsemine. Sellised valgete peadega ahvid hakkasid ringi hüppama:D Ja kujutate pilti, ma ei saanud kedagi pildile, sest ei osanud veel oma uut kaamerat käsitleda, küll oli valgus vale ja küll fokusseeris neid asju, mis lähemal, nüüd Marko natuke õpetas mind, saan juba veist pilte tehtud ja Rita pidi ka õpetussõnu jagama, kuna ta fotograafiat õppinud :D Üks ahv vaatas mingi 30 seki mulle otsa ja näris banaani, see tunne oli kirjeldamatu, ainult kiunusin, et vaata vaata , seal :D Seda ma vist kirjutasin, et krokodille nägin:D Gekod on siin igapäevased, nad teevad imelikku häält:D Iguaanid on lahedad, sellised suured kõrgemate jalgadega kui sisalikud:D Eriti uhked on siis, kui neil lott ja hari ja nende saba on megapikk. Kui koerad neid kiusama lähevad, siis hakkavad nad meeletult sabahoope jagama:D Ja puu otsa ronivad nad sekiga, tõesti, ei näegi, kui ta juba on meetrite kõrgusel :D Skorpione pole ma veel õnneks näinud, kuid nad pidid ka tubades liikuma , loodan, et ei kohta:D Prussakad on hiiglaslikud ja eile hommikusööki tehes hüppas suur rohutirts mu käele ja haaras oma sõrgadega nahast, ma ei uskunudki, et ma nii reageerin, aga päästsin valla jubeda kilgatuse ja ühe käeropsuga oli ta maas :D

Siin on veel sellegi poolest mõnus, et kõikjal on võrkkiiged, mida ma jumaldan, võin tunde tiksuda neis ja lihtsalt olla:)

Veel on tegelikult rääkida, aga kell on nüüd juba 12 läbi ja homme vara lähen ma Jana ja Mardiga sinna Panama piiri äärde, eks ma siis vaata neid hindu ja edasta hiljem ja üldse üritan usinam olla ja kirjutada, endal oleks ka kergem, sest terve nädala muljeid on võimatu kirjutada ja see tekst tuleb nii mahukas, et seda ei viitsi keegi lugedagi:D Mul endal nii, et parema meelega loen siis, kui on alapealkirjad ja lühikesed jutukesed:)

Lõpetan siis praegu. Olge mul tublid ja sööge end sigadeks:) Paid!

Carmen